IMF: Kreeka on jätkuvalt ohuallikas

Samal ajal on vaja tugevdada kogu euroala arhitektuuri, mis on endiselt kipakas ja haavatav. IMF ärgitab rahaliidu riike lõpuni ehitama praegu alles ühel jalal (ühtne järelevalve) seisvat pangandusliitu. Vaja on ka ühtset hoiusekindlustust ning tugevamaid kaitsevalle. Ehk konkreetsemalt: kiiremini tuleks kapitaliseerida ühine fond pankade probleemide lahendamiseks, mis peaks ka praegu kavandatust suurem olema (fondi suurus 55 miljardit eurot/euroala pangandussektori varad 22 triljonit eurot) ning lihtsustada euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamist pankade rekapitaliseerimiseks. Sest ka hapude laenude taaga all pangad on tegur, mis euroala majandust tagasi hoiab.

Kõik nimetatud ettepanekud sisalduvad ka suve algul valminud rahaliidu tulevikuraportis, mille koostasid Euroopa Liidu „viis presidenti“, kuid nagu nendib IMF, kuigi suurt toetust neile euroala liikmesriikides praegu ei ole.

Rahaliidu remonti on vaja jätkata

Ühtlasi on vaja suuremat survet ja stiimuleid euroala riikide struktuurseteks reformideks, ilma milleta jääb euroala majandus paigal tammuma ning Euroopa elatustase USA omast järjest kaugemale maha. Vahe USAga SKP suuruselt elaniku kohta on praegu kärisenud suurimaks euro käibele tulekust 1999. aastal ning lõhe kasvab, kui midagi ette ei võeta. Euroala potentsiaalse majanduskasvu tempo on kõigest 1%, millest ei piisa kuidagi ei USA-le järele võtmiseks ega euroala kõrge tööpuuduse (üle 11%) leevendamiseks.

Struktuursetest reformidest on rõhk tööturu reformidel ning tõkete kõrvaldamisel Euroopa Liidu ühisturult, et see nii teenuste, energia, transpordi kui muudes valdkondades ka tegelikult ühisturuna toimiks. See aitaks tõsta majanduskasvu potentsiaali.

IMF kordab taas, et euroala suure jooksevkonto ülejäägiga riigid nagu Saksamaa ja Holland peaksid rohkem kulutama ja investeerima, et leevendada euroalal kroonilist nõudluse puudust. Sellised riigid peaksid maksimaalselt ära kasutama euroala eelarvereeglites lubatud manööverdamisruumi.

Pangad piduriks

Ning oluliselt otsustavamalt tuleb ette võtta pangad. Euroopa erineb siin USAst viimase kriisi järel ja Jaapanist aastatuhande algul - nimelt lahendasid need riigid halbade laenude probleemi kiiremini, mis aitas kaasa majanduskasvu kiiremale taastumisele. Ühtne pangandusjärelevalve peaks siin etendama otsustavamat rolli.

„Ilma nõudluse ergutamise ning potentsiaalse majanduskasvu suurendamise poliitikata riskib euroala jääda liigselt sõltuvaks rahapoliitikast, mis tooks negatiivse kõrvalmõjuna kaasa aeglasema majanduskasvu ja inflatsiooni ning nõrgema euro.“

IMF nendib, et euroala tsükliline majanduskasv on toibumas, saades tuge nafta hinna langusest, keskpanga lõdvast rahapoliitikast, euro nõrkusest ja muudest teguritest. IMF prognoosib euroala majanduskasvuks tänavu 1,5%, mis tuleval aastal kiireneb 1,7%-le. Inflatsioon jääb tänavu nulli lähendale ning kiireneb tuleval aastal 1,1%-le, mis on alles kaugel Euroopa Kekspanga sihiks seatud 2% tasemest. Majanduskasvu väljavaadete riskid on paremini tasakaalus kui viimastel aastatel, mil negatiivse stsenaariumi risk oli selgelt suurem.